Labori ruumi kavandamisel tuleks hoiduda pistikupesade sattumisest tööpinna tasapinnast allapoole. Kuna labori töölaua kõrgus on 900 mm, siis pistikupesad tuleks soovituslikult panna põrandast 1000 - 1100 mm kõrgusele. Selline kõrgus võimaldab kasutada ka erinevaid tööstusvoolu pistikuid.

Labori sisustamist vastava mööbli ja sisseseadega on soovitav alustada pärast kõigi ehitustööde lõppemist.

Labori kesklaua ja kesklaua valamukapi ühendamiseks vee ja kanalisatsiooniga ei ole vaja akrobaatilisi ühendusi. Selleks piisav ühest äravoolust ¤50 mm ja ühest külma- ja sooja vee 1/2" sisekeermega kuulkraanist. Nende külge saab ühendada mitu laborimööbli sees olevat äravoolu ja kraan. Reegline need on juba laborimööbli tarnija töömaa.

Seinaäärsetes töölaudades olevate valamute ühendamiseks äravooluga piisav ühest ¤50 mm äravoolust kogu seina kohta.

Kesklauas olevate kommunikatsioonide juurde toomiseks ja korrektseks kinnitamiseks on vaja et keskkonsoolis oleks karkass. Karkassi külge saab fikseerida kõik kommunikatsioonid. Tekkib kommunikatsioonide korrastatud. Juhtmed ei ripu vaid kulgevad karbikus. Vee ja kanalisatsiooni ühendused on fikseeritud, Sellisena nagu pildil toodu on inetu ja suhteliselt kergesti vigastatav. Näib , et selle töö tegija ei pea kliendist ja ka endast eriti lugu. Paremal laborilaud koos kommunikatsioonide teenindus mooduliga.

Mõistlik on hoiduda nn. "tõmbekappidest" millel ei ole esiakent . Pildil on näha esiaken, kus trosside fikseerimiseks mõeldud plastikust detail on läbi paindunud. Kogu selline konstruktsioon on kasutajale ohtlik. Kui see peaks lagunema ja alla kukkuma, siis tark inimene viibib kuskil mujal kui kätt pidi esiklaasi all.  Lisaks sellele on akna alumine serv ja külgsiinid kergesti süttivast materjalist - polüetüleen.